Seekordse ERÜ Noorteklubi korraldatud BibliCamp´i sotsiaalmeedia teema oli jätk veebruaris Tartus toimunud talveseminarile “Sotsiaalmeedia turundus mäluasutustes”. Kui talvel keskendusime rohkem teoreetilisele poolele ja kogemuste vahetamisele, siis suveseminar BibliCampil panime rõhku praktilistele töödele. Koolituspäevad koosnesid suuremalt jaolt individuaal- ja rühmatöödest. Seekord oli erinevatest Eesti paikadest kuusteist osalejat: lisaks Tallinnale ja Tartule ka Pärnust, Maaritsast, Jürist, Lustiverest ja Viimsist. Meil oli rõõm tutvuda nelja uue klubiliikmega, kes kindlasti hakkavad nüüd aktiivselt kõigist klubi üritustest osa võtma! |
Veebilehtede loomise tööriistana kiideti Wixi. Projektitöö korraldamiseks soovitati Asanat, mis pidi professionaalsel tasemel meeskonnatööks väga hea olema. Väiksemamahuliste planeerimistööde jaoks peeti sobivaks Wunderlisti. Ühiste viktoriinide ja küsitluste loomiseks katsetati Poll Everywhere, mis on sobiv abivahend ka üritustel tagasiside saamiseks või konverentsidel esinejatele küsimuste esitamiseks. Kirjutades on võimalik jääda anonüümseks ja kui Ameerikas kasutatakse tihti Twitterit samal eesmärgil, siis Euroopas ja just Eestis ei ole Twitter nii laialdaselt kasutusele võetud, et peaks tingimata seda kasutama.
Maarja Pildre (Tallinna Keskraamatukogu laste- ja noorteteeninduse pearaamatukoguhoidja) tõi enda ettekandes välja põhilised vead, mida sotsiaalmeedia kanali haldamisel kiputakse tegema:
- negatiivsete kommentaaride ja mainimiste ignoreerimine
- liigne ametlikkus
- liigne enesereklaam
- spämmimine
- vähene suhtlemine
- mitmekesisuse unustamine
- postitamine postitamise pärast
- ei jälgita ega analüüsita
- enda ülekoormamine
- tiimitöö puudumine
- puuduv sotsiaalmeedia eeskiri
Maris Nool (Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogu teeninduskeskuse raamatukoguhoidja) tegi enda ettekandes "Olla või mitte olla - see ei ole küsimus raamatukogude sotsiaalmeedia turunduses" huvitava ülevaate Facebooki ja Instagrami postituste erinevustest ning tõi näiteid hästi ja halvasti välja kukkunud postitustest. Seejärel jaotati meid gruppidesse ning anti ülesandeks valmis teha Facebooki ja Instagrami postitused raamatukogu kontekstis mõneti ebatavaliste objektidega: plastiktool, soolatops, kapsapea, šampoonipudel. Elutruud postitused pidime tegema fiktiivse ülikooli raamatukoguna ning sealjuures oli oluline mõista, et Facebooki ja Instagrami ei saa täpselt ühesuguseid postitusi teha. Nii valmis näiteks kapsapeast Facebooki jaoks video ning Instagrami jaoks vahva poster.
Jaana Tõnisson (Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu suhtekorraldaja) tegi ettekande “Tulevik on tunni aja pärast”, milles andis näpunäiteid sotsiaalmeedia postituste teemadeks. Lisaks raamatukogu sündmustele ja teenustele võib ära kasutada näiteks kalendritähtpäevi, näidata tagatubades tehtavaid töid, jagada kolleegi raamatusoovitust, kajastada huvitavat juhtumist lugemissaalis või lugeja omapärast küsimust. Postitusi tehes tuleb meeles pidada, et pildi- ja videomaterjal peab olema kvaliteetne. Järjepidevalt tuleb jälgida statistikat ja mõõdikuid ning vastavalt teha postitamisel korrektuure. Ka tema rõhutas, et jälgijatega peab suhtlema, et nad tunneksid ennast kaasatuna. Jaana eestvedamisel läbisime workshopi, kus tuli etteantud raamatukogule koostada septembrikuu Facebooki postituste plaan. Rühmadele määratud raamatukogude profiilid olid väga erinevad. Esindatud olid erialaraamatukogud nagu Eesti Pimedate Raamatukogu, Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli Raamatukogu, külaraamatukogu (Tuudi raamatukogu) ja kooliraamatukogu (Tapa gümnaasiumi raamatukogu). Iga rühm pidi arvestama talle määratud raamatukogu eripäradega nagu lugejate ja töötajate arv ning kogude suurus. Kõik panid plaani kirja, et postitusi tehakse 1-2 korda nädalas ja muudest erinevustest hoolimata (mõni keskendus tähtpäevadele, teine näitustele või projektidele ja kolmas kooliürituste propageerimisele) oli kõigis plaanides välja toodud postitus uute raamatute kohta.
Selleks, et edukalt turundada, tuleb teada, millised on käesoleva aasta turundustrendid ja millised eeldatavad tulevikusuunad. Aastat 2018 kirjeldavad peamiselt juturobotid (chatbot), ühepäevane sisu (24-tunnised lood), turundus mõjutajate/kõneisikute kaudu (youtuberid, blogijad), otseülekanded, gif ja emoji. Oluline on meeles pidada, et enamus kasutab sotsiaalmeediat mobiilis ning tugev visuaal peab olema prioriteet.
Järgmiseks aastaks ennustatakse, et ühepäevase sisu ja eestkõnelejate turundus laieneb veelgi, samuti suureneb video ja live feed reklaamiga turundamine. Paljude ettevõtete sihtrühmaks saab generatsioon Z ehk noored, kes on sündinud peale 2000. aastat, ka raamatukogud peavad sellega arvestama.
Lõpetuseks võtab need kolm koolituspäeva ilusti kokku VIDEO!
Piret Jõesaar, TLÜ Akadeemiline raamatukogu