• ühiskond ja poliitika raamatukogunduse kontekstis;
• raamatukoguhoidja pädevused ja raamatukogude teenused tuleviku raamatukogus.
Tänu Katre Riisalu juhitud arutelule saime selgemat aimu, millised on raamatukogude visioonidokumendi tagamaad, kuidas seda dokumenti kokku pandi ning kuidas saavutatud kokkulepetega erialases ringkonnas edasi liigutakse. See arusaam oli meie jaoks vajalik, kuna palusime oma töötubade eestvedajail oma ettekanded üles ehitada visioonidokumendile tuginedes. BibliCampi selle aasta eesmärk oli võtta ette Eesti raamatukogude visioondokument ning mõelda tuleviku raamatukogudele piiranguteta so luua utoopia sellest, millised teenuseid pakub tuleviku raamatukogu, millised oskused on tuleviku raamatukoguhoidjal ning milline näeb välja tuleviku raamatukogu füüsiline ruum. Need teemad olid arutlusel BibliCampi teisel päeval.
Kristiin Meosi koostatud materjalide põhjal viis Heleen Karja (mõlemad Tallinna Keskraamatukogust) läbi töötoa teemal "Teenused ja raamatukoguhoidja", mille käigus kaardistasime tuleviku raamatukogu võimalusi sh milline on ühiskond meie ümber. Näiteks tekitas elavat arutelu küsimus, kas ja millisel moel on 20 aasta pärast sõnavabadus ühiskonnas lubatud. Kadri Haavandi (Pärnu Ülejõe Põhikool) töötuba teemal "Raamatukoguhoidja väljaõpe tulevikus?" käsitles mõtet, millist haridust ja milliseid oskusi on tulevikuraamatukoguhoidjale vaja. Kolmes grupis tehtud rühmatööd ning üldküsimustele antud vastused olid väga erinevad, mis näitas selgelt, et me näemegi erialase hariduse ja raamatukoguhoidjale vajalike pädevuste tulevikku erinevalt. Jaana Tõnissoni (Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu) juhitud töötoas "Raamatukogud füüsilises/digitaalses ruumis aastal 2035" kaardistasid grupid oma ideaalse raamatukogu keskkonda aastal 2035 so milline näeb välja see füüsiline kui ka digitaalne ruum, kus raamatukogud oma teenuseid pakuvad. Rühmades arutati nii urbanistlikke katuseaedade, robotlaenutuste, 4D-raamatute olemasolu kui ka lemmikloomade nurgakeste ja tehniliste võimekuste üle, mis võimaldaksid oma teadmised pilve laadida. Seega utoopiat oli omajagu ning me ei lasknud end tänapäeva raamatukogude igapäevast oluliselt piirata.
Võib öelda, et ka meelelahutuslik osa BibliCampist ei jäänud tähelepanuta. Näiteks saime esimesel päeval väga põhjaliku tutvustuse Sisekaitseakadeemia politsei- ja piirivalvekolledži majast ning ennekõike sellest, kuidas teenistuskoeri treenitakse. Ürituse põhikorraldajad Heleen Karja ja Maris Nool (Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogu) olid õhtuks planeerinud üldkultuurilise viktoriini, mis tekitas palju elevust. Samuti tutvustasid meie külalised Leedust (Danielius Laima ja Dovilė Jankutė) oma raamatukogusid ning Läti Noortesektsiooni eestvedaja (Elīna Sniedze) rääkis Läti Raamatukoguhoidjate Ühingu noortesektsiooni loomisest ja tegevusest. Kuna Sisekaitseakadeemia politsei- ja piirivalvekolledž asub väga looduskaunis kohas, siis said huvilised käia mere ääres jalutamas ning vallutasime hoolimata tugevast vihmasajust ka Muraste vaateplatvormi. Külastasime BibliCampi viimasel päeval kahte Tallinnas paiknevat erialaraamatukogu: Eesti Intellektuaalomandi ja Tehnoloogiasiirde Keskuse raamatukogu ning Estonian Business School’i raamatukogu.
Seega oli utoopiat ja võib öelda, et tulevik on vastuoluline ja täis mõõtmatult palju võimalusi.
Arutelude põhjal valminud kokkuvõtvat mõistekaarti/joonist näeb SIIT.