Inimestele on alati meeldinud tulevikust fantaseerida. Ka meile! Abraham Lincoln on väga tabavalt öelnud „Parim viis tulevikku ennustada, on seda ise luua“. Juba oma kolmandal suveseminaril BibliCampil, mille teemaks oli “Raamatukogu 2035” arutlesime kolleegidega Lätist ja Leedust raamatukogude ning raamatukogunduse tuleviku üle. Ennustasime, et tulevikus võiks raamatukogus olla loomaaed, rohelised alad, klaasist seinad ja 4D-raamatud. Ja seda kõike hoiaks üleval hologramm-infotöötajad ja raamatukoguhoidjateks spetsialiseerunud Apple Siri ja Google Alexa.
BibliCampi mõtetest edasi minnes näeme tulevikus tõenäoliselt vabamat ja mugavamat juurdepääsu informatsioonile, kuna kasutusel on ainult üks raamatukogusüsteem. Selle tulemusena on Eestis ka ühtsem raamatukoguteenus, mis pakub võrdsemaid võimalusi eri piirkonna inimestele ja ei sea esikohale ainult linnastunud alasid.
Tehnoloogiast on saanud ühiskonnas loomulik ja igapäevane nähtus. Füüsiline raamatukogukaart on minevik. Selle asemel on kasutusel elektrooniline kaart, mis on kättesaadav nutitelefoni, nutikella või mõne muu seadme vahendusel. Lisaks sellele on pakiautomaadid raamatukogude lahutamatud partnerid, mis katavad tervet Eestit. See tähendab, et teenus on kättesaadav kõigile olenemata elukohast. Võime oletada, et tulevikus näeme ka teisigi informatsiooni liikumise lahendusi, mis võimaldavad veel laiahaardelisemat raamatukoguvõrku üle maailma.
Raamatukogud on keskonnasäästliku mõtteviisiga. Ühine eesmärk keskkonna hoidmisel loob suurema kogukonnatunde ja paneb inimesi rohkem koostööd tegema. Rohealade loomine asutuste juurde ja roheline energia üleüldiselt muutub järjest olulisemaks ning võime oletada, et mida aeg edasi, seda keskkonnasäästlikumad ja innovaatilisemad on ka raamatukogud.
Usume, et mõnekümne aasta pärast on kogu Eesti rahvas juba sünnist saadik raamatukogu lugejateks. Samuti on juurdepääs informatsioonile võimaldatud kõikides avalikes asutustes ja seda kõike organiseerib raamatukogu. Tehnoloogia on täielikult integreerunud inimeste elukeskkonda ja tänu sellele saavad nad nüüd pühenduda rohkem iseendale ja kaaslastele ning taasluua inimsuhteid. Tõlkerobotid on võimaldanud piirideta suhtluse ja erineva kultuurilise taustaga inimesed saavad nüüd üksteisest paremini aru. Võime oletada, et traditsioonilised kultuurilised piirid on hägustunud ja maailm on ühtsem. Raamatukogu ei ole enam ühe kindla asukohaga piiritletud vaid on ülemaailmne tasuta teenust pakkuv organisatsioon, mille kasutajateks on kogu maailma rahvas.
Kogu see fantaseerimine ja oletamine ei tundu hetkel võib-olla reaalne, kuid mõeldes teistes riikides toimunud arengutele, siis näeme, et meie kujutatud tulevik on kohati juba olevik. Sass Henno on öelnud "Minevik on fakt. Tulevik on see, mida on võimalik muuta". Usume, et tulevik on meie kätes. Oleme valmis muutma, muutuma, töötama ja koos töötama, et raamatukogud oleksid ka tulevikus olemas!