BibliCamp 7 toimus mõnusas Mustvee Raamatukogus, kus meid võeti avasüli ja naerulsui vastu. Enne tõsisema töö juurde minemist tegi raamatukogu direktor Anu Ots meile majas ekskursiooni, lisaks külastasime Laidi Zalekešina juhtimisel Põhjamaades ainulaadse ekspositsiooniga Heino Lubja Kaalumuuseumit.
Seminari alustas Tallinna Keskraamatukogu arendusjuht Kristi Veeber, kes rääkis keskraamatukogu digitegemistest. Eriolukorra ning hilisemate piirangute ajal pakkus Keskraamatukogu mitmeid teenuseid videosildade vahendusel, mis oli tol hetkel väga populaarsed: koolitused ja sündmused, raamatute ettelugemine, koolitöödega abistamine, e-õppematerjalide loomine jms. Online saadi kontakti näiteks noortega, kes muidu raamatukogu ei külasta ning tasapisi hoogustusid ka seeniorite vestlusklubid.
Kristi leiab, et veebiteenused kindlasti jäävad, kuid paralleelselt traditsiooniliste teenustega, mida lugejad jätkuvalt väärtustavad. Üha olulisem on aga mõelda online info jagamise, reklaami ja turunduse peale: raamatukogus võib teha ägedaid asju, kuid see on tühine, kui see inimesteni ei jõua. See tähendab, et jätkuvalt on oluline omada kodulehte ja olla nähtav sotsiaalmeedias, kus on ka raamatukogu sihtgrupid.
Keskraamatukogu digitegemiste kogemusest võib öelda, et peab olema valmis õppima, peab olema valmis juhendama ning peale katsetusel eksimist tuleb lihtsalt uuesti katsetada. Digitaalsed teenused on edukad, kui teenus üleüldiselt on hästi läbi mõeldud, vastutusalad jaotatud ja koostöö toimib.
Tallinna Keskraamatukogu lasteteeninduse peaspetsialist Merle Tanilsoo jagas meiega oma teadmisi, milliseid veebilahendusi võiks kasutada raamatukogu lugejatega suhtlemisel. Merle rääkis päris enda kogemustest lähtuvalt, mis konkreetsete rakenduste puhul edukalt toimib ja milliseid lahendusi võiks mitte kasutada. Praktilise koolituse käigus saime läbi proovida keskkonnad Infogram, Genially, Zeetings, Jigsawplanet, Puzzel, Educandy, Mentimeter. Sõle raamatukogu raamatukoguhoidja ja Noorteklubi liige Sigrid Teppart jagas kogemusi plakatite ning veebibännerite loomisel. Enne disainimist tuleb mõelda, kes on informatsiooni sihtgrupp, millises asukohas või veebikanalis plakatit/bännerit kasutatakse ning millises formaadis kujundust teha. Plakati disain peab kohe haarama, et inimesel tekiks huvi. Sigrid kasutab plakatite kujundamisel peamiselt Canva ja Adobe Spark võimalusi, visuaalset materjali otsib pildipankadest Pexels, Unsplash ja Pixabay. Illustratsioonide juures on alati oluline jälgida, kas autorile viitamine on vajalik (Creative Commons litsentsid). Praktilise tööna lõime reklaammaterjalid praeguse ja tulevase BibliCampi jaoks. |
Enne valmistumist peame aga mõistma, milleks üldse valmistume. Praegu saame lähtuda juba eelnevast: tunneme hirmu haigestuda ja teisi nakatada, töökorralduse muutus ja mõnel kodukontorisse minek, rollipiiride määratlemine kodus, muutunud harjumused, vajadus suhelda. Kindlasti jätkub määramatus ja see üldiselt ongi kõige suurem stressiallikas. Stress sõltub paljuski inimese ettevalmistusest ja enesetundest: tuleb asju üles kirjutada ning peab olema tunne, et tulen toime ja saan hakkama.
Lähtuvalt meelerahu palvest on Kätlin sõnastanud mõttetera, mis sobib väga hästi igapäevaste asjadega toime tulekul: „Muuda neid asju, mida saad muuta; lepi nendega, mida sa ei saa muuta ning ole piisavalt tark neil kahel vahet teha.“ Ehk siis igaüks peab mõistma, kui palju sa saad enda elus toimuvat mõjutada ja kontrollida. Igaüks peab analüüsima, kui varmas ta on muutma oma suhtumist, kuidas saaks keerulisel ajal teha oma elu võimalikult lihtsaks, millised elu aspektid on vajalikud ja millised vaid väsitav ballast.
Väga oluline on läbi mõelda meediatarbimine: mis infot, millal ja mis kanalist mul on vaja. Kõigil on (sotsiaalne)surve jälgida, laikida, jagada, olla kursis; inimestel on tekkinud tunne, et kui ei saa piisavalt infot, siis juhtub midagi halba. Kui telefonis või arvutis käib piiks, peame kohe vaatama – meil on koguaeg action tunne sees ning meie aju ei suuda rahuneda. See aga väsitab ja kurnab.
Kätlin jagas paar soovitust, kuidas väikeste asjadega vähendada stressi. Loo kindel päevakava ja rutiin, sest see annab segastel aegadel turvatunnet. Pea päevikut, kuhu paned kirja, mis tundeid kindlad tegevused sinus tekitavad. Püüa vältida rööprähklemist, see väsitab sinu aju. Loo kodus kindel koht töö tegemiseks. Analüüsi, millist informatsiooni pead tarbima ja millest saaksid loobuda. Raamatuinimestele kohaselt küsisime ka teemakohast lugemissoovitust ning Kätlin Konstabel soovitab: “Vihatants” Harriet Lerner ja “Enesekaastunne” Kristin Neff.
Seekordne BibliCamp oli kahepäevane, kuid sellegipoolest jõudsime kuulata huvitavaid ettekandeid ning saada inspiratsiooni workshoppidest. Seminaril osales 13 noort üle kogu Eesti, sealhulgas oli meil rõõm tervitada ka uusi tulijaid. Jäime kõik ühele nõule, et Mustvee ja linna raamatukogu on ägedad kohad, seminari teema oli piisavalt mitmekülgne ja aktuaalne ning anname endast maksimumi, et BibliCamp saaks toimuma ka järgmisel aastal.