Tänaseks on loodud mitmeid programme, mis toetavad keskkonnateadliku mõtteviisi kujundamist ning konkreetsete tegevuste planeerimist. Mitmed erinevad asutused on liitunud rohelise kontori süsteemiga, haridusasutustele on loodud rohelise kooli süsteem. Üks värskemaid programme on roheline muuseum, mis oma olemuselt on raamatukogude spetsiifikale kõige sarnasem. Raamatukoguhoidjad eesotsas Eesti Raamatukoguhoidjate Ühinguga ongi liikumas selles suunas, et luua eraldi programm just raamatukogude jaoks. Seega andis seekordne suveseminar hea võimaluse, et saaksime ka noorteklubiga oma panuse programmi valmimisse anda.
Esimest päeva alustas Tartu Loodusmaja Rohelise kooli Eesti koordinaator Eeva Kirsipuu-Vadi, kes avas oma ettekandes keskkonnaprobleemide tausta ja põhjuseid ning jagas praktilisi näpunäiteid keskkonnasõbralikumaks tegutsemiseks. Saime testida oma teadmisi hetkeolukorrast keskkonnahoiu teemal ja nii mõnelgi juhul juhtus õige vastus olema esialgsest arvamusest hoopis vastupidine. Lisaks saime mängulises vormis arutleda lihtsate ja igapäevaste tegevuste mõjust keskkonnale. Arutlesime ka selle üle, millistest valdkondadest raamatukogu keskkonnamõju võiks koosneda. Nimetati hoone ülalpidamist ja selleks vajaliku energia kasutust, sise- ja väliskommunikatsiooniga seotud mõjusid, e-kogude haldamist, jäätmemajandust jne. Eeva tehtud sissejuhatus teemasse oli silmi avav ja andis hea aluse edaspidisteks aruteludeks.
Esimese päeva lõpetas Tallinna Keskraamatukogu võõrkeelse kirjanduse osakonna juhataja Jaanika Tappo, kes tegi ülevaate rohelistest raamatukogudest mujal maailmas. Jaanika keskendus oma ülevaates raamatukogudele, kes on saanud IFLA rohelise raamatukogu auhinna (IFLA Green Library Award). Rohelise raamatukogu auhind antakse raamatukogudele ja projektidele, mis on kõige enam andnud panuse keskkonnasäästlikku tegevusse. Näiteks selle aasta auhinna võitja Choa Chu Kang rahvaraamatukogu Singapuris avas uue keskkonnasäästlikuma hoone, mille ehitamiseks kasutati jätkusuutlikke materjale ning mille kujundamisel on mõeldud erinevate sihtrühmade aga ka keskkonna vajadustele. Parima projekti auhinna võitis sel aastal Pariisis asuv Canopée raamatukogu, mis kaasati pilootraamatukoguna Pariisi kliimakokkuleppe koostamisse ja tänu sellele saab olla inspiratsiooniks ka teistele raamatukogudele. Pärast pikka ja sisukat päeva jalutasime kaunis Märjamaa alevis ja jagasime mõtteid ja kogemusi vabas vormis jutustades.
Seejärel koondasime kokku mõtted eelmisest päevast ja arutlesime TalTechi raamatukogu teeninduskeskuse juhataja Maris Noole juhtimisel raamatukogude võimalustest jätkusuutlikumalt toimetada. Keskendusime ajurünnakut tehes kolmele põhiteemale – töökeskkond, lugejateenindus ja kommunikatsioon. Töökeskkonna puhul toodi näiteks välja loomuliku valguse eelistamine, prügi sorteerimine, elusate taimede paigutamine raamatukogu ruumi, lifti kasutamine ainult äärmisel vajadusel jpm. Lugejateeninduse saaks muuta jätkusuutlikumaks vähem printides ja paberit taaskasutades, laenutades asju, mida vajatakse harva aga ka viies läbi töötubasid, mis õpetavad asjade parandamist ja neile uue elu andmist. Kommunikatsiooni puhul jäi kõlama mõte, et liikuda tuleks sammhaaval, et saada soovitud tähelepanu. Näiteks muu informatsiooni sisse põimida ka jätkusuutlikut mõtteviisi toetavaid infokilde. Lisaks toodi välja, et tuleks leida tasakaal digitaalse ja paberi vahel ning valida vastavalt olukorrale sobiv vahend info edastamiseks. Ajurünnak ärgitas mõtlema just selles vaates, et mida me juba praegu oma raamatukogudes ära teha saaksime.
Meie suveseminari lõpetas TalTechi raamatukogu mitteformaalse õppe koordinaator Kelli Luik, kes viis läbi töötoa „Kuidas pakendada inimest?“. Töötoas saime ülevaate rõivastumise ja tekstiilide ajaloost, samuti erinevatest kangastest, mida rõivatööstuses kasutatakse. Väga huvitav oli teada saada, kui kiiresti tegelikult üks või teine materjal looduses laguneb. Saime üheskoos arutledes mõelda oma seniste aga ka tulevaste ostude peale ning millele võiksime tegelikult rõivaid valides tähelepanu pöörata. Näiteks polüestrit vältida ja meeles pidada, et segumaterjalist kangaid on hetkel veel peaaegu võimatu ümber töödelda. Töötuba andis põhjaliku ülevaate meie tarbimisotsuste keskkonnamõjust ja kuidas me ise saaksime teha teadlikumaid valikuid.