Ceili: esimesed meeleolukad tunnid õpetasid hingama
Päev algas TÜ Pärnu kolledži õppejõu ja kogenud avaliku esinemise eksperdi, Meelis Sarve ettekandega, kuidas vallutada lava ja tõhusalt suhelda oma kuulajaskonnaga.
Alustasime faktidega, et esinemishirm on üks suurim hirm, mis kimbutab ligi 75% inimestest ja esinemisärevus on sage kaaskülaline. Üllataval kombel võib väikene trikk, näiteks prillide kandmine, aidata esinemisärevusest üle saada – prillidega inimene mõjub automaatselt targemana ja annab esinejale lisapunkte kuulaja silmis.
Siiski ainult prillidest ei piisa. Eduka avaliku esinemise alustala on selge eesmärk ja sihtgrupi tundmine. Esinemine on loominguline protsess, kus reeglid voolavad ja improviseerimisoskus tuleb alati kasuks. Iga publik on erinev ja esinemine tuleb kohandada vastavalt olukorrale. Saime soovituse olla unikaalne: kõneleja isiklik puudutus ja detailid loovad pildi, mis jääb kuulajatele meelde – nii astus Sarv teadlikult meie ette vahvate punaste ketside ja Superman’i (tema sõnul S tähendas hoopiski Sarve) õlakotiga.
Kehakeel ja lavaline liikumine on esinemise olulised elemendid, mis aitavad kuulajatega kontakti luua. Õige hingamistehnika võimaldab sõnadel voolata sujuvalt ja veenvalt, aitab säilitada sisemist tasakaalu ja sõnumit edasi kanda. Kindlasti ei tohi ära unustada esineja kõige olulisemat kaaslast – häält, mis vajab samuti treenimist ja regulaarset hooldust. Saime näpunäiteid mitme hingamis- ja hääleharjutuse tegemiseks. Boonusena jagas Meelis toimivat vanarahvatarkust – kui hääl on ära, siis aitab ööseks toore heeringa sidumine kõri ümber, kõri koos heeringaga mässida kile sisse ja panna sall ka kaela – hommikuks on heeringas “küpsenud” ja hääl tagasi!
Liisi: Kas sul on slaide vaja?
Jaanika Tappo (Tallinna Keskraamatukogust) ja Maris Nool (TalTechi raamatukogust) pakkusid meile lisaks eelnevale ettekandele KUIDAS esineda ka mõtteid avaliku esinemise SISU kohta. Kõlama jäi väga tähtis küsimus – kas ja kellele on vajalikud slaidid? Slaidid ei tohi olla ümberjutustus rääkija tekstist – selleks võib jagada hiljem oma konspekti või toimetatud märkmeid. Slaidid peavad andma midagi esinemisele juurde. Seega pole sul neid suure tõenäosusega tegelikult vaja (või siis kui ainult natukene pilte või diagramme jutu illustreerimiseks).
On teada-tuntud tõde, et kõige paremini õpib inimene asju tehes, seega pidime ka ise väikese ettekande tegema. Kes kahekesi, kes üksi. Peab ütlema, et lihtne see ei olnud, aga kõik said väga hästi hakkama.
Nalja sai palju ja erinevaid nippe esinemiseks samuti.
Piret: Hariv ja humoorikas on parim kombo!
Teine päev Pärnu Keskraamatukogus algas ekskursiooniga. Heda Piiriste (turundusjuht) näitas meile maitsete aeda, vanu ja haruldasi raamatuid, erinevaid kunstinäitusi ning rääkisime keelekohvikutest ja muusikaosakonna võimalustest. Pakutavate teenuste ja kaasamisvõimaluste mitmekesisus on muljetavaldav. See on lausa musternäide, kuidas raamatukogu võtab arvesse kogukonna, nii kohaliku kui ka suvitajate, erinevad vajadused ja vastavalt neile pakub teenuseid ning kaasab inimesi erinevatesse tegevustesse.
Peale ekskursiooni korraldas Kelli Pullisaar (Tallinna Keskraamatukogu, 2022. aasta parim noor raamatukoguhoidja) meile sotsiaalmeedia töötoa. Alguses loetles ta sotsiaalmeedia Do´s and Dont´s ja siis lükkas meid Pärnu Keskraamatukogu peale valla, et teeksime fiktiivse raamatukogu jaoks ühe tõeliselt hea Instagrami postituse. Minu grupi fantaasia tulemus nägi välja järgmine:
Heleen Karja ja tema kolleegid rahvusraamatukogust käisid Erasmus+ programmi abil Norras raamatukogusid külastamas ja töötajaid töövarjutamas. Muidugi polnud Heleen kade nähtut-kuuldut põgusalt meiega jagama. Oli tunda, et reisil sai ta palju uusi ja värskendavaid mõtteid, mida kõike ta lühikese ettekande jooksul aga jagada ei jõudnud.
Peamisteks märksõnadeks, mis kõlama jäid, olid koostöö ja julgus eksida. Norras teevad raamatukogud tihedat koostööd omavahel ja teiste asutustega. Raamatukogu ei pea alati ise olema eestvedaja, vaid saab olla koostööpartner pakkudes ruumide ja teadmisi.
Luba eksida peaks olema kõigil, kuid Eestis kipub olema, et kui ettevõtmine ei toimi, siis rohkem ei proovita ka. Norras kuuldi aga korduvalt, et kui ei tulnud välja, õpi olnust, tee vajalikud muudatused ja proovi uuesti. “Eksimine on inimlik” ja “õpi tehtud vigadest” ei ole sealkandis pelgalt sõnakõlksud.
Lisaks kogetu selgitamisele näitas Heleen meile fotosid külastatud raamatukogudest: kõik isemoodi ja eriilmelised. Sellised ettekanded ja kogemuste jagamisel annavad alati motivatsiooni ka ise kuhugi rändama minna, mina sain küll särtsu juurde ja juba vaatan, milliseid välismaa raamatukogusid tahaksin külastada.
Jaanika: kui tahad, et inimesed käituksid teisiti.
Teise päeva lõpus rääkis Heiko Leesment, mis on nügimine. Kuigi Eestis on nähtuse kirjeldamisel kasutatud ka sõna müksamine, on see siiski nügimise sünonüüm inglise keelsest terminist nudging. Nügimine aitab inimesel jõuda lahenduseni, mida valikute kujundaja soovib, et inimene teeks, jättes neile siiski alles valikuvabaduse. Üks vanimaid nügimise näiteid on “lamav politseinik”- sa võid sellest kiirust vähendamata üle sõita küll, kuid riskid oma auto lõhkumisega. Kui mõned nügimise praktikad suunavad inimesi paremini käituma, nt alkoholi ja tubakatoodete peitmine poodides, ohutussaarte paigaldamine ja teede kitsamaks ehitamine kiiruse ületamise taksituseks, siis on olemas ka nn dark nudging. Need praktikad tahavad mõjutada inimeste käitumist ebaausal moel nt firmad, mis panevad sind mõtlema, et nende tooted on tervislikud, kuigi nad seda ei ole. Hea näide Coca-Cola ning suhkrusisaldus selle tavajoogis versus Coca-Cola Zero’s.
Heiko teemakäsitlus oli väga põhjalik ja põnev. Keda teema rohkem huvitab, siis Heiko mõned lugemissoovitused: D. Kahneman “Kiire ja aeglane mõtlemine”, A. Lembke “Dopamiinisõltlased”, R. Thaler ja C. Sunstein “Nügimine”. Kuulasin ise ja soovitan ka teistel huvilistel kuulata podcasti “Turundus Taskus - Kuidas nügimine otsuseid suunab?”, kus Heiko räägib põhjalikult samal teema.