Raamatukoguhoidjate kongressi kohvilaua taga kohtuvad kaks raamatukoguhoidjat: Maria-Sofia tänapäevast ja Helmi saja aasta tagusest perioodist. Maria-Sofial on kaasas termostass ja nutitelefon, Helmil seisab laual serviistass ja käes hoiab vana raamatut.
MARIA-SOFIA: Kas siin on vaba ja võin liituda?
HELMI: Jah, muidugi.
Kongressil osalemine ja palk
HELMI (vaatab publikut): Kohe ilus vaadata, et nii paljud kongressile kohale tulla said. Enamik ju raamatutega toimetamise eest palka ei saa ja Tallinna sõit teeb neile ainelisi raskusi. Huvitav, kuidas see kõik saja aasta pärast välja näeb?
MARIA-SOFIA: Nojah, hea, et kongress toimub aasta esimeses pooles. Raamatukogul on lähetuste jaoks veel ressursse. Veab üldse, et Erasmusega saab vahel ikka välismaa raamatukogusid vaatamas käia.
Komplekteerimiskulud
HELMI: Jaa, rahaga on üldse keeruline, peame iga aasta piduõhtutel loteriidega raamatute jaoks raha koguma. Kõige edukam oli ülemöödunud aasta, noh 1921. aasta, kui saime piisavalt oma üheteistkümne raamatu soetamiseks.
MARIA-SOFIA: Õnneks seekord omavalitsuselt saadud teavikute raha ei vähenenud, saime eelmisel aastal kenasti veidi üle kolme tuhande eksemplari ostetud. Makulatuuri läks ka mõni tuhat. Aaa, tead! Meil turundustiim arvutas kokku, et meil on raamatukogus üle kahe kilomeetri raamatuid!
Teenuse maksumus
MARIA-SOFIA (mõtlikult): Loomulikult on raamatute laenamine tasuta, aga ülevalt poolt on pidev surve omatulu baasi suurendada. Peame kogu aeg lisateenuseid välja mõtlema, mille eest raha saaks. Kuidas sinu raamatukogus sellega on?
HELMI: Meie haridusseltsi liikmed saavad raamatuid tasuta laenata, aga teised peavad maksma. See ei ole palju – üks kroon aastas. Aga ma nii loodan, et peagi saame juba kõigile tasuta laenutada.
Lugemisharjumused
HELMI: Mulle teeb pigem muret, et raamatute vastu liialt palju huvi ei tunta. Ei osata tarvilikke teadmisi raamatuist leida ja tõlkekirjanduse puhul ollakse hädas hääldusega: imestatakse, et miks ometi ei hääldata nimesid nii, kui on kirjutet. Aga mul on plaanis tihendada sidet raamatute ja elanike vahel läbi õpiringide ja kirjandusõhtute.
MARIA-SOFIA: See on sul väga hea idee. Meil juba Facebooki laivid toimivad täiega, aina rohkem loetakse tänu sellele e-raamatuid. Aga pidev küsimus on, et kuidas ikka jõuda inimesteni, et nad teaksid üritustele ja koolitustele tulla. Facebook on juba vananenud värk ja hiinlaste suhtlusvõrgustikul on muidu kahtlane maik juures. Meil on õnneks juba uus kasutajaliides progemisel.
HELMI: See elanikkudeni jõudmise mure on väga tuttav, kõigil ei ole võimalik hobust ette rakendada raamatukogusse sõiduks. Töö ei luba sageli ohverdada mitut tundi mahavantsimiseks. Olen mõelnud, et tuleks luua rohkem laenutuspunkte, mis asuvad just taludele lähemal.
MARIA-SOFIA: Aa, meie küll uusi punkte avama ei hakka, kuna raamatukogubuss sõidab mööda linna ringi ja pakiautomaadi teenus läheb lugejatele täiega peale. Ma ei jõua ära oodata, millal ükskord robotid hakkavad raamatuid lugejatele koju viima.
Raamaturiiulid
HELMI: Oeh, meil läks raamatukogus eile raamatute kapp katki, pidime võtma asenduseks Elfriide käest riidekapi, mis tal aida all juba pikemat aega tühjana vedeles. Loodan, et õige pea saame korralikud riiulid.
MARIA-SOFIA: Ou-mai-gaad, ma tean täpselt, mida sa tunned! Hommikul enne siia tulekut sain teate, et raamatukapp ei tööta ja lugejad ei saa raamatuid kätte. Tegin siis kiiresti restardi.
HELMI (pobiseb omaette): Mis asi see restart veel on?
Eriala ja oskused
HELMI: Kas sa kujutad ette, ma kuulsin, et mõnes kohas on raamatukogu juhatamine antud kojamehe või rätsepa hoolde. Ei saa olla nii, et juhatajaks pannakse isik, kellel lihtsalt on aega sellega jännata. Ja et raamatukogus korraldatakse ainult raamatute laenutamise poolt, see ikka peab arendama lugejate kirjanduslikku maitset ja suurendama teadmisi. Nii loodan, et peagi avatakse raamatukoguhoidjate kool.
MARIA-SOFIA: Njaa, mina olen Tallinna Ülikooli infoteaduste magister. Napilt jõudsin, kuna nüüd pandi see eriala kinni. Uusi kolleege peab teistelt erialadelt sebima hakkama ja nad kõik kutsekoolitusele saatma.
Rohepööre
MARIA-SOFIA: Kuidas teil muidu lood selle roheteemaga on? Meil plaanitakse raamatukogu hoone energiatõhusamaks muuta, lausa A-klassi peale. Peame prügi sorteerima, vähem printima ja raamatute kiletamise lõpetama. Praegu valmistan just ette raamatukogutundi rohepesust.
HELMI (vaatab oma seelikut ja lausub vaikselt): Minu roheline seelik jäi tänaseks pesemata, pidin sinise panema.
Avakogu
HELMI: Ma ikka mõtlen, et mul on kõik raamatud seal ühes toas. Hetkel siis selles kinnises Elfriide riidekapis. Tahaksin need ümber tõsta suuremasse avaramasse tuppa, kus on lugejatele laud ja raamatud käsikoguna riiulite peal. Ma olen täiesti nõus härra Kurvitsaga, kes ütleb, et raamatukogu ei tohi olla ainult raamatute hoiukoht[2].
MARIA-SOFIA: Jaa, meil enam ammu hoidlat ei ole. Aga avakogu ka suurendada ei saa, kuna muidu ei mahu uued lugejaarvutid, graafikalauad ja 3D-printerid ära. Ja ürituste korraldamiseks ka ruumi pole.
HELMI: Jaa, ruumipuudus on tõsine mure.
Avamisajad
HELMI: Tead, me laenutame raamatuid nagu ikka ainult pühapäeval, aga enne kongressile tulekut tegime suure muudatuse: et kui varem said külaelanikud raamatuid laenama tulla kahe tunni jooksul, siis nüüdsest pikendasime aega neljale tunnile.
MARIA-SOFIA: Äge! Ka meie oleme ikka omavahel kolleegidega arutanud, kas viiskümmend tundi nädalas on ikka piisav raamatukogu avatuna hoida. Raamatukogu peaks ehk ikka 24/7 lahti olema.
Kõlab märguanne, et kohvipaus on läbi ja kongress jätkub.
HELMI: Oi-oi, üritus jätkub, peame oma kohtadele tagasi minema.
MARIA-SOFIA: Nii tore oli tutvuda, kas teeme mälestuseks ühe selfi ka? Pärast hea jagada ja meenutada. (Haarab Helmi kaissu ja teeb kiirelt pildi.)
HELMI (kohkunult): Mida?
*****
[1] Viide filmile Back to the future.
[2] Kurvits, Aleksander (1929). Raamatukogu ja vabaharidusetöö. Tartu, Eesti Kirjanduse Selts.
Näidend kajastab raamatukoguhoidjate tööd puudutavaid teemasid ning tuleb välja, et ühel või teisel määral on probleemid ja rõõmud sarnased nii tänapäeval kui ka sada aastat tagasi. Teksti loomisel võeti aluseks 1920. ja 1930. aastate väljaanded.